SERENOAPALM
Mis on serenoapalm (Serenoa repens)?
Serenoa repens ehk serenoapalm on kääbuspalm, mis kasvab metsikult subtroopilise kliimaga rannikualadel, eriti Ameerika Ühendriikides (Florida osariigis). Taimel on punakasmustad marjad, mis sisaldavad rikkalikult rasvhappeid ja fütosteroole.
Kust see pärit on?
Serenoapalmi kasutus pärineb Ameerikast, kus põlisameeriklased kasutasid seda kuseteede ja reproduktiivsüsteemi toetamiseks. Hiljem võtsid kolonistid marjad toonikuna kasutusele. Esimesed kirjalikud teated serenoapalmi viljade kasutamise kohta kuseteede probleemide korral pärinevad 20 sajandi algusest.
EESNÄÄRE
Eesnääre on kastani suurune mehe lisasugunääre, mis asub põie all, häbemeluu taga, pärasoole ees ning ümbritseb vööna kusejuha.
Eesnäärme suurus ja kaal sõltuvalt vanusest: 20–30-aastastel meestel on eesnääre umbkaudu 4 x 3 x 2 cm suurune, kaaludes keskmiselt 20 grammi.
Eesnääre koosneb kahte liiki koest: näärme- ja lihaskoest. Sel on konkreetne funktsioon sekundaarse suguorganina, samuti osaleb eesnääre kuseteede füsioloogias.
Eesnääre on sekundaarne suguorgan; näärmekude toodab eesnäärmevedelikku, kergelt happelist eritist, mis seguneb ejakulatsiooni käigus spermaga ja sisaldab spermatosoidide elujõulisuse jaoks vajalikke elemente.
Samuti osaleb eesnääre kuseteede füsioloogias. Eesnäärme lihasstruktuurid võimaldavad sel toimida põie põhjas n-ö kraena, mis reguleerib uriinijuga ja -pidamist.